PÄikesepaisteline August

Kunst on keel, väljendusvahend. August Künnapu maalides meeldibki mulle just see, et nad kõnelevad minuga. Tal on ainukordne stiil. Samamoodi nagu tunned eksimatult ära Henri Rousseau või Amedeo Modigliani või Mathias Kauage’i või Chaim Soutine’i, hakkavad Augusti tööd juba eemalt silma. Ja mulle tundub, et tal on nende kunstnikega ühist veel see, et teda võib usaldada. Augusti aines on ausameelne ja armsalt lihtne.

John Lennon ütles kunagi, et ta laulud on nagu postkaardid. Iga ta laul kõneleb sellest, kuidas ta ennast parasjagu sel hommikul või pärastlõunal tundis. Augusti maalid on samuti postkaardid maailmale. Mõned inimesed arvavad, et koerte või lemmiksportlaste maalimine on liiga lihtne, aga minu arust on hea teha elu lihtsaks. Nagu üks kuulus detektiiv kunagi ütles: “Kui hakkad liiga palju mõtlema, muutud kurvaks. Ja kui muutud kurvaks, jätab õnn sind maha.”

Ma olen sündinud Inglismaal, elanud kogu oma elu Londonis ja ma tunnen päris paljusid kunstnikke, aga ma ei tunne kedagi Augusti sarnast. Mulle väga meeldib Augusti maal Tadao Andost ja mulle ei tule pähe ühtegi Londoni kunstnikku, kes sellise töö valmis teeksid. Või kes teeksid näiteks maaliseeria oma lemmikarhitektide teemal. Kuskilt meenub, et see projekt sai alguse, siis kui Augusti lapsepõlvemaja lammutamisele läks. Seda on keeruline seletada, aga kogu Augusti mõttemaailm on väga eba-Londonlik. Londonis ei ole minu arust eriti kunstnikke, kes tajuksid ilu nii nagu August seda teeb. See on muidugi ainult minu arvamus, aga ma usun, et paljudel Londoni kunstnikel, kaasaarvatud mõnedel päris kuulsatel, oleks Augustilt nii mõndagi õppida.

Hiljuti sattus mulle kätte tsitaat Ameerika kunstnikult Jasper Johnsilt, millega ma täiesti nõus olen. “Ma arvan, et enamusel kunstil, mis tahab edasi anda mingit sõnumit, see ebaõnnestub, sest meetodid on liiga skemaatilised või liiga kunstlikud. Ma arvan, et inimesed otsivad maalidest elu. Mis lõpuks kõlama jääb, ei ole tingimata tahtlik väljaütlemine, vaid tahtmatu eneseväljendus. See peab olema see, mida ei ole võimalik ütlemata jätta, mitte see, mida öelda kavatsed.” Võibolla sellepärast ma alguses kirjutasingi, et usun Augustit. Ta loob töid, mis vajavad loomist. Ja nagu paljud parimad laulud, filmid, raamatud ning maalid, mida me kõik naudime, on temagi kingitused südamest voogav hääletu kõne.

Harry Pye